"Kasutame uuesti, parandame, värskendame, muudame, arendame, leiutame ja lahendame."
"USKUSK brändi missioon on kasutada juba olemas olevaid materjale ning luua nendest midagi uut ja unikaalset. Kõik kangad ja särgid on pärit uus- ja taaskasutuskeskustest, teise ringi kauplustest ning sõprade-tuttavate-tädide-vanaemade varamutest. Kogukonna toetusega on kangavaramu aastatega mitmekordistunud ning on tekkinud võimalus oma ideid lennukamalt teostada, kui varasemalt."
Kairit Usk, brändi USKUSK looja ja disainer
Meie soov on maailm, kus rõõm ja ilu ei sünni ületarbimisest, vaid leidlikkusest, taaskasutusest ja eneseväljendusest. USKUSK usub, et riietumine ei ole ainult vajadus või trend – see on võimalus luua sidet iseenda, teiste ja meid ümbritseva maailmaga.
USKUSK ei tee lihtsalt rõivaid. Me jutustame lugusid. Iga ese sünnib materjalist, millel on minevik – mahakantud kardin, unustatud laudlina, seisma jäänud särk. Me ei tooda uut, vaid anname olemasolevale uue tähenduse. Õmbleme, parandame, tikime ja kohandame – et vanast saaks midagi värsket, ainulaadset ja tähenduslikku. Kui maailm toodab üha rohkem, siis meie püüame taastada. Mitte ainult asju, vaid ka suhet: kangaste ja keha, inimese ja looduse, aegluse ja rõõmu vahel. Me usume, et mood võib olla kirev, aus ja jätkusuutlik. Et igal tükil võib olla oma lugu – ja et neid lugusid tasub kanda. Me loome liikumist, mis julgustab inimesi mõtlema teistmoodi, riietuma teadlikumalt ja võtma vastutust oma valikute eest.
Kuidas kõik alguse sai?
Avastasin, et peale õpinguid kappi seisma jäänud õmblusmasin on endiselt töökorras...
USKUSK ei sündinud äriplaanist, vaid vajadusest – soovist kasutada ära seda, mis juba olemas. Ma ei otsinud viisi, kuidas "disainida midagi uut", vaid pigem kuidas mitte raisata, kuidas leida ilu selles, mis teiste jaoks on vana või kasutuks muutunud. Kõik sai alguse kodust. Kapis olid särgid, millel oli veel elu sees, aga mis enam ei kõnetanud. Kogunesid kangajäägid, nööbid, poolikud niidirullid, millele ei tahtnud anda lõppu prügikastis. Õppisin meenutades ja katsetades – harutasin, õmblesin uuesti, kombineerisin vanu mustreid uute mõtetega. Üks ese korraga. Ühel hetkel hakkasid inimesed küsima: „Kust see särk on?“ või „Kas sa teeksid mulle ka?“ Nii sai hobist algul ainult tellimustöödele pühendunud bränd.Mulle vaikne, mõtestatud ja piiratud mahus tegemine. Iga rõivaese valmib mõttega: kellele see on, miks see olemas on ja mida see ütleb maailmale. Mulle on oluline, et mu töö ei räägiks ainult esteetikast, vaid ka suhtumisest. Et inimesed ei kardaks kanda taaskasutust. Et käsitöö ei oleks ainult nostalgiline, vaid ka kaasaegne. Ja et me kõik mäletaksime – vähem võib olla rohkem, kui see „vähem“ on tehtud õigesti.
